• Firmast
  .......................................
  
• Suuremad ehitised
  .......................................
  
• Rudus Oy kodulehekülg
• CRH kodulehekülg
  .......................................
  
• Uudised

MAARDU SADAMA UUS VIADUKT (28.12.2011)
Detsembris 2011 valmis Muuga Sadama uus viadukt, mille ehitamisel osales ka Rudus AS. Betooni paigaldajaks oli K-Most AS. Antud sild on ainulaadne sellepoolest, et ta on pikim (475m) Eestis. Sillaehituse tegi keeruliseks see , et ta on ehitatud pöörderaadiusega 270m, kusjuures sillaplaat (teetasapind) on sisekurvi poole erinevates kalletes. Lisaks on sillaplaat ja kandetalad ehitatud harvaesineva karpkonstruktsioonina, kus kasutati Itaalia firma Alga järelpingesüsteemi. Ehitus kestis 11 kuud.

Rudus panustab teedeehitusse. (2.08.2010)
Rudus osaleb Eesti ühe suurima liikluskoormusega maantelõigu Tallinn – Narva maantee Väo-Maardu teelõigu sildade ja tunnelite ehitusel tarnides objektile ca 6000m³ betooni.

Aasta betoonehitiseks valiti Tallinki büroohoone.
Kümnendat korda toimunud aasta betoonehitise valimistel hindas þürii enim Tallinki büroohoonet. Konkursi peaauhinnaga pärjati arhitekt Meelis Press (Meelis Pressi Arhitektuuribüroo AS). Tellija auhinna pälvis OÜ Fastinvest, konstruktori auhinna Finnkap Consulting, ehitaja auhinna AS Merko Ehitus, betoonelementide auhinna AS Tartu Maja Betoontooted ja betooni tarnija auhinna AS Rudus.

NÜÜD ON KILLUSTIKU LADU AVATUD KA LAUPÄEVITI!
Vastu tulles Kilintide soovile alustab Rudus granitkillustiku müüki ka laupäeviti. Juulis ja augustis oleme avatud laupäeviti 09.00– 13.00. Ladu asub Tallinnas Koplis Ketta 5. Info tel 66 17 020.

VAHTBETOON - UUT TÜÜPI KERGBETOON. (26.03.2009)
Vahtbetoon on poorne kergbetoon, mis valmistatakse spetsiaalsete lisaainete, tsemendi, liiva ja vee segamisel. Vahtbetooni valmistatakse mahumassiga 800- 1600kg/m³. Madalate mahumasside puhul on segu peaaegu isetasanduv ja kõrgematel veidi jäigem, võimaldades anda pindadele vajalikku tasasust ja kaldeid.
Vahtbetooni omadused ja eelised:
• hea töödeldavus, kerge paigaldada
• kergesti pumbatav üldkasutatavate betoonipumpadega
• tulekindlam kui tavabetoon
• paremate soojus- ja heliisolatsiooni omadustega kui tavabetoon
• sarnaneb isetasanduvale betoonile
• Võimalik om valada õhukesi katendeid (paksus al.1cm)
Vahtbetooni kasutusalad:
• Konstruktsioonides, kus on nõutud väike kaal: katuste tasanduskihid, põrandad.
• Teedeehituses vanade kommunikatsioonitrasside (sidekanalid, torustikud jne.) täitmisel.
• Tagasitäidetel teedeehitusel, trasside ehitamisel, sadamakaide, tugimüüride tagasitäidetel, kus on oluline
püsivus ja kaal. Võimalik on vähendada tagasitäitest tingitud horisontaalseid koormusi, mis mõjuvad
tugimüüridele vms. konstruktsioonidele.
• Vahtbetooniga saab täitmist teostada ühe korraga ja lisaks ilma vibratsiooni ja mürata (killustiku või
liivaga täites on vajalik mitmekihiline täitmine ja tihendamine).
• Tagasitäidete puhul on olulisim vahtbetooni mahupüsivus. Vahtbetooni puhul puudub oht, et
tagasitäidetud tee või konstruktsioonialune pinnas vajub, põhjustades pealeehitatud konstruktsiooni
purunemise.
• Kasutades madala survetugevusega (0,6-1,2Mpa) vahtbetooni on vajadusel võimalik hõlpsasti
(näit.labidaga) täidet uuesti eemaldada.
• Kergbetooni väikest kaalu võib edukalt kasutada halva kandvusega aluspinnasele teede, vundamentide
ehitamisel

AASTA BETOONEHITISEKS VALITI TALLINNA LENNUJAAMA REISITERMINAALI LAIENDUS. (12.03.2009)
Aasta Betoonehitis 2008– Tallinna Lennujaama reisiterminaali laiendus: Konkursi peaauhind – arhitekt Jean-Marie Bonnard, projekteerija - AS EA Reng, OÜ-IB Pike, Tellija auhind – Tallinna Lennujaam, ehitaja auhind – AS Skanska EMV, betooni tarnija auhind – AS Rudus, AS HC Betoon.

VALATI VABADUSSAMBA VUNDAMENT. (01.08.2008)
Reedel , 01.augustil valati Tallinnas Vabadussamba vundament. Kokku kulus vundamendiplaadi valuks 40m³ betooni ja ehitajaks oli OÜ FCC.

Aasta betoonehitiseks valiti Puurmani kaarsild (12.03.08)

Aasta Betoonehitis 2007 – Puurmani kaarsild (üle Pedja jõe, Tallinn-Tartu mnt. 148. kilomeetril):Konkursi peaauhind – konstruktorid Siim Idnurm, Juhan Idnurm. Tellija auhind – Maanteeamet, ehitaja auhind – AS Merko Ehitus, betooni tarnija auhind – AS Rudus.

RUDUS EESTI UUS NIMI ON RUDUS (01.01.2008)
Meie ettevõttes on toimumas uus ja huvitav muutus.Lohja Rudus Oy Ab ja selle tütarettevõtted võtavad alates 01. jaanuarist 2008.a. nii Soomes kui Baltimaades kasutusele ühise nime – Rudus.
Lohja Rudus Oy Ab nimi muutub Rudus Oy-ks ja Rudus Eesti AS-i nimi muutub Rudus AS-iks. Uus nimi ei mõjuta otseselt midagi muud. Kliendisuhted ja –lepingud jätkuvad senisel viisil.
Miks nimi vahetub?
Lohja Rudus on täna mitmekülgsem ja rahvusvahelisem kivil põhinevate ehitusmaterjalide tootja, kui kunagi varem. Meie klientideks on nii professionaalsed ehitajad kui erakliendid. Meie ettevõtte toodangusse kuuluvad erinevad sillutus- ja maastikubetoonitooted, kaubabetoon ja kivimaterjalid.
Rudus on lühike ja tabav nimi, mis on olnud ehitusmaterjalide tootmises tuntud juba aastakümneid. Selle ühise nime all on meie kontserni kuuluvaid ettevõtteid lihtsam ära tunda ja meelde jätta.
Muuseas: rudus tähendab ladina keeles pisikest kruusatera.

Alates 2007 suvest on meie klientide käsutuses 31/27m (vertikaal/horisontaal) mastiga PUMI (31.08.07)


29.augustil 2007.a. toimus Väo Paas OÜ paekarjääris kiudbetooni seminar (31.08.07)

Seal tutvustati ehitajatele kiudbetooni kasutusvõimalusi. Ettekandega esinesid Jürgen Mandl (Arcelor Mittal,Luksemburg) , Mati Laurson (Savekate OÜ), Argo Põldoja (Betotrade OÜ) ja Johhannes Pello(Tallinna Tehnikaülikool). Kohaletulnuile (u. 240 külalist) esitleti ka kiudbetoonvahelae katsetulemusi ning tehti korduskatsetus vahelae kandevõime demonstreerimiseks.

Kiudbetooni kasutusvõimalustega tutvumiseks on kõigil võimalik külastada internetilehekülge (31.08.07)

www.kiudbetoon.ee

Kiudbetoonist vahelae katsetamine (15.08.07)

Esmakordselt Eestis ning Põhja Euroopas katsetati augustis Tallinnas Väo Paas OÜ paekarjääris kiudbetoonist (TAB-slab) vahelage.
Vahelage katsetati nii ühtlaselt jaotatud , kui ka punktkoormuse-le. 5m sildega ja 18 cm paksune vahelagi võttis vastu 59,5 tonnist punktkoormust, mille juures oli plaadi keskel deformatsioon (läbivajum) ca 6cm.
29.augustil toimub kiudbetooni seminar, kus muuhulgas esitletakse ka antud katse tulemusi.

Lagedi uue betoonitehase avamine (08.08.07)

8.augustil avati Lagedil pidulikult uus betoonitehas, mis on suurim ja moodsaim kaubabetooni tehas Eestis.
Uue tehase tootlikkus on 100 m3 betooni tunnis ja aastatoodanguks on planeeritud ca 100 000 m3.
Uus tehas võimaldab paremini ja kiiremini täita klientide soove, samuti on seal võimalik toota rohkem eribetoone.
Tehase avamisel osales 240 inimest, mis näitab klientide suurt usaldust Rudus Eesti vastu.
Tehase avamisel olid tervitamas ja "linti" lõikamas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja Rae vallavanem Raivo Uukkivi.

Juulis algasid Kehra Kivitehase laiendustööd (31.07.07)
Kehra Kivitehase tootmisvõimsuste suurendamiseks rajatakse sel aastal uus segusõlm ja uus tootmishall.
Segusõlme ehitus algas juulis ja valmib augusti lõpuks.Uus segusõlm on mõeldud teise tootmisliini varustamiseks betooniga.
Selle valmimisel suureneb oluliselt äärekivide ja betoonplokkide tootmisvõimsus. Tootmishalli ehitus algab augustis ja valmib aasta lõpuks. Uus tootmishall tuleb vana kaarhalli asemele sillutuskivide tootmiseks.See võimaldab paremini korraldada sillutuskivide kuivatamist ja pakkimist.

Eesti suurim betoonitehas sai nurgakivi (31.01.2007)

Täna pandi Lagedil, Rae vallas, Harjumaal nurgakivi Rudus Eesti uuele betoonitehasele, mis on suurim Eestis. Tehase tootlikkus on kuni 100 m3 kaubabetooni tunnis, planeeritud aastatoodang on ca 100 000 m3. "Uuest tehasest saab kõige suurem kaubabetooni tootja Eestis," ütles AS Rudus Eesti juhatuse esimees Toomas Vainola. "Tehase tootlikkus on kolm korda suurem kui meie vanal Lagedi tehasel," lisas Vainola.Toomas Vainola sõnul on betooni nõudlus Eestis niipalju kasvanud, et ettevõttel nappis tootmisvõimsusest. "Uus tehas võimaldab meil saata kiiremini välja suuri betooni koguseid, võimaldab toota rohkem eribetoone, seega - tugevdab meie positsiooni turul," sõnas Toomas Vainola. "Eriti suvel venisid ootejärjekorrad väga pikaks," täiendas ta. Betoonitehase tehnoloogilised seadmed koos paigaldusega tarnib Soome firma Steel-Kamet OY, üldehitustööd - betoonitehase vundamendid ja kommunikatsioonid ning lao-olmehoone ehituse - teostab OÜ Mapri Projekt. Uue betoonitehase rajamise investeeringu üldmaht on 40 miljonit krooni. Ehituse valmimisaeg on mai 2007.Kui vana tehase tootlikkus oli 35 m3 kaubabetooni tunnis, siis uuest tehasest hakatakse väljastama kuni 100 m3 kaubabetooni tunnis. Uues tehases saab samaaegselt kasutada rohkem erinevaid tooraineid.
AS Rudus Eesti uue Lagedi kaubabetooni tehase nurgakivi panekul osalesid AS Rudus Eesti, emaettevõtte OY Rudus Ab, peatöövõtja OÜ Mapri Projekt, seadmete tarnija Steel-Kamet OY ja ehitusjärelevalve KRSP Konsult esindajad.

Valmis esimene kiudbetoon vahelagedega hoone.
Tallinnas Kotkapoja tänaval valmis Eesti esimene TAB-SLAB (kiudbetoon) vahelagedega büroohoone.Hoone plaatvundament on valatud ARMIX Extra kiudbetooniga . Ehitaja oli Basic Ehitus OÜ.

Augustis alustas tööd uus mobiilne betoonitehas
Tallinnnas Valukoja tänaval. Seadmed tarnis Soome firma Steel-Kamet OY. Tehase tootlikus on 60 m3 tunnis ja selle käivitamisega lühenesid oluliselt klientide ooteajad. Tehas on kiiresti teisaldatav - selle esimeseks asukohaks on Valukoja tänav Tallinnna Lennujaama ja Ülemiste City vahetus läheduses. 2007. aastal on plaanis tehas üle viia Tartusse.

Juulis valmis Kehra Kivitehases uus tootmishall.(juuli.2006)
Kehra Kivitehase arendusprogrammi esimeseks etapiks oli uue, 25x72 m, tootmishalli ehitamine. Viilhall valmis juulis, mis annab võimaluse paindlikumalt organiseerida tootmistegevust ning järgnevate investeeringutega tõsta oluliselt tootmisvõimsust. Ehitajaks oli OÜ Terg E&M.

Kaksiktornist esimesel kõrgus käes.(3.05.2006)
Aprillis valas Merko Ehitus Tornimäe kaksiktornist esimesel viimase korruse vahelae.Sellega on Tallinna kõrgeim uusehitus saavutanud oma projekteeritud kõrguse 115 m.Betooni paigaldamiseks kasutati spetsiaalset terastorudest toruliini.
Rudus Eesti tarnib kokku Tornimäe ehitusele ca 15 000 m3 betooni.

Fahle Maja karkass valmis
Märtsis lõppesid betoonitööd Fahle Maja ehitusel.See oli üks viimase aja põnevamaid projekte - vana tselluloositehase sisse valati uued kandekonstruktsioonid. Lisaks ehitati veel 6 uut korrust vana tehase peale ja maa-alune parkla. Hoone karkassi ehitas FCC OÜ ja parkla SA.MET AS. Rudus Eesti toimetas ehitusele betooni üle 3000 m3.

KUMU avatud
Veebruaris avati külastajatele uus kunstimuuseum KUMU.Tegemist on Eesti uuema aja kõige suurejoonelisema ehitusega. Rudus Eesti tarnis 2004. ja 2005. aastal ehitusele kokku üle 15 000 m3 betooni.

Rudus Eesti ostis Kehra Kivitehase, et suurendada betoontoodete tootmismahtu. Müügitehing sai allkirjad 2. jaanuaril 2006,sellest kuupäevast kuulub Kehra tehas Rudus Eesti alla. Kehra Kivitehas tootis peamiselt tänavakive ja äärekive, mis peaks tagama Rudus Eestile vähemalt järgnevaks viieks aastaks piisava tootmismahu nimetatud toodete osas.

Tornimäe 3 vundamendivalu. 30.detsembril valati Tornimäe 3 Merko Ehituse poolt Tallinna kõige kõrgema maja vundamendi 1. osa. Valu suurus oli 875m³ ja kestvus ca 12 tundi.

Uus Pumi. Alates 2005 a. jaanuarist on meie klientide käsutuses uus 28 m PUMI.

Võrus Kuperjanovi pataljoni hoonete paigaldati 1. ehitus-järgu nurgakivi. (03.12.200) Teiste seas viibisid pidulikul sündmusel Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel ja Eesti Kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts. Ehituse peatöövõtja on Skanska EMV AS.

Novembris käivitati Rudus Eesti Logistikakeskus koos uue logistika süsteemiga Win-Betas. (30.11.2004) Uus süsteem võimaldab kiirendada info liikumist betooni tellija ja Ruduse logistikute vahel. Samuti on võetud kasutusele uued saatelehed, milledele on trükitud betooni ohutuskaart, kasutusjuhend ja tarnetingimused. Loodame, et need uuendused hõlbustavad veelgi Rudus Eesti AS ja ehitajate vahelist koostööd.

Novembrist alates on meie klientide käsutuses Eesti kõige suurem betoonipump. (30.11.2004) Masti ulatuvus vertikaalselt on 44m ja horisontaalselt 41 m. Pumba omapäraks on veel eriline masti-süsteem, mis võimaldab pumba masti avada 8,5m kõruguses ruumis. Pumpamisvõimsus on kuni 130m³/tunnis ja maksimaalne pumpamiskaugus kuni 500m.

Oktoobris valmis Muuga Viadukt. (30.10.2004) Objekti peatöövõtja oli Merko Ehitus AS.

Oktoobris valati Paldiskis tuulegeneraatorite vundamente. (30.10.2004) Suurim korraga tarnitud betoonikogus oli ca 500m³ ja see paigaldati ca 11 tunni jooksul. Betooni paigaldajaks oli AS Vensen ja peatöövõtjaks Skanska EMV AS.

ARMIX betoon - Kiudbetooni uued võimalused ehitajale kes hindavad aega. Lisatud artikkel

HEA UUDIS TEEDEEHITAJATELE (15.06.2004)
Inkoos on kivimaterjal muutunud veelgi tugevamaks.
Inkoo karjääris on kaevanduse ida poole liikudes muutunud kivimaterjal veelgi tugevamaks.
Maikuus tehtud katsete tulemused on järgmised:
Kulumiskindlus Nordic-katsel ( EVS- EN 1097-9 ) AN= 6,7%
Los Angelese tegur ( EVS-EN 1097-2 ) LA= 16
Kulumiskindluse järgi täidab Inkoo killustik asfaltsegude täitematerjalide standardi ( EVS-EN 13043 ) kõige kõrgema kategooria AN7 nõuded.
Kulumiskindlus Nordic-katsel iseloomustab kõige paremini materjali vastupidavust kulutamisele naastrehvidega. See on spetsiaalselt Põhjamaade teadlaste poolt väljatöötatud katsemetoodika, mis vastab meie ilmastikuoludele ja intensiivsele naastrehvidega kulutamisele. 90-ndate algul Rootsis ja Soomes läbiviidud põhjalike uuringute tulemusena avastati, et varem kasutusel olnud materjali tugevuse määramise meetodid ei iseloomusta kuigi hästi kivimaterjali vastupidavust kulutamisele naastrehvidega märjas keskkonnas. Seetõttu töötati välja täiesti uus katsemeetod - Nordic-katse.
Tänapäeval kasutataksegi Põhjamaades asfaldi ülemises kulumiskihis kasutatava täitematerjali tugevuse iseloomustamiseks valdavalt ainult Nordic-katset. Alumistes kandvates kihtides, samuti nagu betooni täitematerjalide ja raudtee ballasti puhul kasutatakse Los Angelese meetodit, mis iseloomustab paremini materjali tugevust nendes tingimustes.
Inkoo karjääri killustikku on viimasel kümnendil palju kasutatud Eesti maanteede ja linnade tänavate asfaltkatete ehitamisel. Inkoo killustikust valmistatud asfalt on kasvavale intensiivsele liiklus-koormusele väga hästi vastu pidanud. Usume, et Inkoo killustik on oma klassis hinna-kvaliteedi suhtelt väga sobilik teedeehituse materjal.
Soovime Teile edukat teedeehitusaastat!

VIRU KESKUS VALMIS (15.06.2004)
Kuigi Viru Keskus avati külastajatele juba aprilli keskel, jätkusid keskuses osaliselt veel ehitustööd.
Rudus Eesti toimetas viimased koormad betooni keskuse nurgale ehitatavate eksklusiivsete korterite põrandate valamiseks mai lõpus.
Viru Keskus on uue iseseisvuse aja suurim betoonehitis Eestis. Selle ehitamises osalemine oli Rudus Eesti jaoks suur väljakutse. Objekt on keerukas - seal on uudseid konstruktsioonilahendusi ja erinõudeid betoonidele, töötada tuli tihti väga keerukates tingimustes. Pooleteise aasta jooksul alates 2002.aasta sügisest tarnisime Keskuse ehitusele 25 000 m3 betooni.
Siinkohal täname asjaliku ja sujuva koostöö eest oma häid partnereid: Merko Ehituse projektijuhtimise meeskonda ja betooniosakonna töötajaid, samuti ehituse eri osades betoonitöid teinud ettevõtteid Kontek Int., Fraagos, Raunopol ja Helmhold.

Lastelt Rudus Eestile (05.05.2004)
Veebruaris, kui Rudus Eesti Saku lasteaias külas käis, lubasid lapsed nähtu ja kuuldu kohta pilte joonistada. Siinkohal neist mõned.

RB kivitehases käivitus Baltimaades esimene täiselektrooniline arvutiga juhitav tootemasin (20.04.2004)
See võimaldab laias diapasoonis reguleerida kõiki töörežiime, valmistada kahekihilisi , pesubetoonpinnaga ja traditsioonilisi betoonist sillutisekive. Tänu sillutisekivide uue põlvkonna tihendamisseadmetele on tagatud toodete kõrge kvaliteet nii väljanägemise , tugevuse kui ka vastupidavuse osas.

Hea uudis! (11.03.2004)
Porvoo ja Parainen´i killustikel nüüd soodsamad hinnad!

Betooniühingu asutamine (20.02.2004)
12.Veebruaril toimus Viru Keskuses Betooniühingu asutamine. Rudus Eesti AS oli üks 40-st asutajaliikmest.Ühing ühendab endas ehtajaid , betoonitootjaid ,projekteerijaid ja teadureid.
Ühingu eesmärgiks on populariseerida betooni kasutamist ehituses.

Valge trepp Tallinna Lennujaama hotellis (12.02.2004)
Jaanuaris valati Tallinnas Lennujaama hotellis absoluutselt valgest betoonist trepp. Tellijaks oli AS FKSM.Betooni valmistamisel kasutati valget tsementi (Taanist) , valget liiva ja killustikku (Soomest). Tulemus sai omanäoline.

Rudus Eesti käis lasteaias (12.02.2004)
Avardamaks laste silmaringi toimus 11.veebruaril Saku lasteaias Terake "ameti tutvustamise päev", mille käigus tutvustasime mudilastele autojuhi ametit ja betoonipump -mikserit(PUMI). Külma ilma trotsides käis PUMI ga tutvumas 68 last. Lapsed jäid nähtu -kuulduga väga rahule ning lubasid meile saata joonistusi , mida loodame peagi kodulehel eksponeerida.
Poisid said masinat proovida.
Huvilisi oli palju
Kaido Kivistik oma töövähendit tutvustamas

Uus 12m lintransportööriga mikser (28.01.2004)
Meie eesmärgiks on pakkuda klientidele kvaliteetset teenust. Üheks kvaliteetse teenuse eelduseks on kvaliteetne tehnika. Alates 16.02.2004 on meie klientide käsutuses uus 12m lintransportööriga mikser (7m³).Linttransportööriga saab betooni paigaldada soodsamalt , kui pumbaga.

Uudne tänavakivi (10.01.2004)
Rudus Eesti AS vahetab 2004. aasta kevadiseks paigaldushooajaks tänavakivide tehases välja tootmismasina. Uus Soome tipptehnoloogial baseeruv täisautomaatne tootmismasin tagab edaspidigi tuntud Rae Betooni kaubamärgiga toodete kõrge kvaliteedi ja loob võimalused Rudus Eestil jätkata tänavakivide turuliidrina. Investeeringu kogumaksumuseks kujuneb 6 milj. EEK-i.
Alates 2004. aasta kevadhooajast pakume esmakordselt Eestis pesubetoonpinnaga tänavakive, s. t. kive, mille pealispinnaks on looduslik eri värvi väljapestud killustikupuru. Pesubetoonpinnaga tänavakivide kasutuselevõtuga muudame oma elukeskkonna veelgi värvirikkamaks, loodus- ja inimsõbralikumaks.

2004. aasta kevadhooaja teiseks uudiseks on värviliste kahekihiliste tänavakivide tootmise alustamine. Värvilised kahekihilised tänavakivid valmistatakse tehnoloogial, kus värvipigmenti lisatakse ainult segusse, mis moodustab tänavakivi pealmise kihi (paksusega kuni 10 mm). Uus tootmismasin tagab vibropressimisel täielikult pealmise värvilise kihi sulandumise alumisse segukihti, mis tagab kõrgekvaliteetsete tänavakivide valmistamise. Värviliste kahekihiliste tänavakivide kasutuselevõtuga loome paremad võimalused muuta meie linnade välisilmet palju värvikamaks.

Kunstimuuseumist.(01.12.2003)
Eesti ühel tähtsamal ja omapärasemal objektil, Kunstimuuseumi ehitusel Kadriorus, alustasid oktoobris betoneerimistöödega Merko Ehituse betoonitöödeosakond ja K&P Ehituse valubrigaadid. Paigaldatava betooni maht on ca 15 000 m3.

2004.a. kevadel valmiva Eesti suurima kaubanduspinna Ülemiste Kaubanduskeskuse betoonitööd lõppevad novembris. (15.11.2003)
Koostöös Marsalis Ehitusega tarnisime sellele objektile 4 kuu jooksul ca 8 000 m3 betooni. Muuhulgas valati selle aja jookul 50 000 m2 põrandaid.

Novembri esimesel nädalal paigaldas MPT Ehitus 1300 m3 betooni.(15.11.2003)
Overoki ja Asva laohoonete ehitusel valati 5 päevaga rekordiline kogus põrandaid - 6935 m2. Töös kasutatibetooni laserlattimis-masinat Laser Screed

Isetihenduv Betoon (01.11.2003)
Alates oktoobrist pakume ehitajatele isetihenduvat betooni. Kõrge pinnakvaliteedi taotlejaile on see betooniliik asendamatu. Isetihenduvat betooni ei vibreerita ja seega sobib see eriti keeruliste konstruktsioonide valamiseks.

Oktoobris lõppesid Muuga sadamas 9A/10A kai betoneeri-mistööd (01.11.2003)
Koostöös Eesti Ehituse, Merko Ehituse ja FCCga paigaldasime 10 kuu jooksul ca 9000 m3 betooni. Betooni pumpamisel kasutati 150 m pikkust toruliini.

RAE BETOONIST uued tänavakivid (20.01.2003)
Alates 2003. aasta paigaldushooajast pakub Rudus Eesti AS MUNGA-kivi mõõtudega 120x180x60 mm. MUNGA-kividest betoonkivisillutis tuletab meelde munakivisillutist, mistõttu sobib see suurepäraselt meid ümbritsevasse elukeskkonda ja seda eriti meie linnade vanalinnaosadesse. Pakume ka MUNGA-kividest sillutise ehitamiseks lõpukive mõõduga 120x90x60 mm, mis annavad hea võimaluse erinevate mustrite ladumiseks. Ühele alusele on pakitud 72 lõpukivi ja 432 täiskivi, mis teeb täis- ja lõpukivide suhteks 6:1le.

Alates 2003. aasta paigaldushooajast saadaval ka 100 mm paksune UNI-kivi.

Ruduse graniitliiv - kahe jalaga maas
Artikkel ajakirjas Ehitaja

Talvine betoneerimine
Artikkel ajalehes Ehitaja

UUS GRANIITKILLUSTIKU LADU Tallinnas Ketta t 5
Alates 9. septembrist 2002 asub Rudus Eesti graniitkillustiku ladu Koplis, Ketta t 5. Ligi 3 ha suurune asfalteeritud laoplats mahutab senisest enam erinevaid fraktsioone ning tagab killustiku puhtuse ja homogeensuse.
Uue lao avamisega soovib ettevõte veelgi paremini teenindada oma püsikliente ja võita juurde uusi.
Ladu on avatud tööpäeviti 8.00 - 16.30. Telefon 661 70 20

RAE BETOONIL jõudis müügile uus tänavakivi.
Alates 2002 a. kevadest pakub AS Rudus Eesti traditsioonilise KARTANO-kivi kõrvale ka NUNNA-kivi (210x105x60 mm). Põhja-Euroopas ja Baltikumis laialt levinud NUNNA-kivi annab KARTANO-kiviga analoogse ladumisvõimaluse juures hea eelduse meie elukeskkonna mitmekesistamiseks ja seda eriti meie linnade tänavapildi uuendamiseks.
Sõiduteele KARTANO, kõnniteele NUNNA-kivi.