• Müük. Nõustamine
  ..................................
  
• Killustik ja keskkond
• Kvaliteet
  ..................................
  
• Valik. Kasutamine
  
• Kuluarvestus
  
• Transport
  ...................................
  
• Hinnakiri
• Sertifikaadi

Killustiku tootmises kasutatakse toorainena kas kaljut või kruusa. Kalju ärakasutamise
keskkonnamõjud on seotud eelkõige lõhkamise-kivilõhkumise, purustamise ja transpordiga. Kruusa kasutamise olulisemad keskkonnamõjud on seotud kivimaterjali- ning veevarustuse ja kanalisatsiooni kokkusobitamisega, kruusa purustamise ja transpordiga.
Igasugusel maavarade kasutamisel on ka mõju maastikule.

Kivilõhkumine ja purustamine
Kivilõhkumis- ja lõhkamistööde võimalikud kahjud keskkonnale on maapinna rappumine, õhulaine rõhk, müra, tolm ning kivide viskumine ja paiskumine.
Keskkonnakahjude minimaliseerimiseks kivilõhkumisekohas tehakse enne töödega alustamist riskianalüüs, mille alusel planeeritakse kivilõhkumis- ja lõhkamistööd.
Tolmu ja müra ei ole tänapäeva tehnikaga võimalik täielikult vältida. Kivilõhkumine on lühiajaline tegevus ja selle põhjustatud müra samuti. Tolmukahjustust saab tõrjuda, kui on võimalik teha kivilõhkumist sellistes ilmastikutingimustes, mis takistavad tolmu levimist.

Purustamine ja sõelumine
Purustamistolmu traditsioonilised tõrjumisabinõud on kastmine ja objektil kohapealsete tolmufiltrite kasutamine. Purustamise mürakahjustusi hoitakse ära paigutades seadmed võimalikult madalale ümbritseva looduse suhtes, mil kivimurru kaljuseinad või karjääri servad moodustavad loomuliku müratõkke. Tooraine- ja toodete ladustamishunnikud toimivad õigesti paigutatuna samuti müratõketena.
Sõelumise tolmu ja müra mõjud on keskkonnale vähesed.

Kvaliteedi kontroll ja juhtimine ning tootmise juhtimine
Kvaliteedi kontrolliga tagame toodete kvaliteedi. Õiged tooteomadused tagavad kivimaterjalitoodete ja nendest valmistatud konstruktsioonide pikaealisuse.

Märgsõelumine
Mõnedes kivimaterjalitoodetes peab peenfraktsiooni sisaldus olema kindlasti väike. Need tooted tehakse märgsõelumise teel, mil peenfraktsiooni on võimalik eemaldada. Korduvkasutades vett vähendatakse märgsõelumisel vee vajadust. Märgsõelumisel saadud peenfraktsiooni kasutatakse sidusainena, näiteks nõudlikes haljastusprojektides lisamaks kasvupinnase mineraalainete sisaldust.

Järelhooldus
Kivimaterjali karjääride järelhooldusega saadakse territooriumid kohanema uuesti maastikuga. Karjääride järelkasutus on väga erinev. Kruusakarjäärid on näiteks kasutusel ujumiskohtadena. Põhjaveeterritooriumitel on oluline ülesanne põhjavete kaitsmine.